Jack Kerouac - Teel

Taipasin, et olen lugematuid kord surnud ja taassündinud, aga ei mäleta sellest eriti, sest elu läheb surmaks ja surm eluks üle nii tontlikult lihtsalt, tühjuse maagiline tegu, nagu miljonikordne uinumine ja ärkamine, selle täielik tavalisus ja sügav rumalus.

Jeg er glad i deg

Üle pika aja peaks midagi kirja panema
Tere, kutid :)
Alustaks kohe sõimamisega - kool on pede. Eriti veel seepärast, et ma ise piisavalt laisk. Aga te peate tunnistama, et koju tulemise asemel on palju parem minna SuperAlkosse, võtta mõned õlled ja edasi jalutada Ülejõe parki, Treffneri kuju juurde ja libedaks lasta.
Ümberkirjutust vahepealsest ajast ma tegema ei viitsi hakata, Rene blogist saab veidi teada. Ja keda huvitab, see teab niigi.
Ainuke asi, mis veidi mainimist väärib on Kultuurkapitali sõda minu vastu. Nimelt sellisele asutusele kuulub/s minu kohal olev korter, kus nad otsustasid remonti teha. Ehk ühel ööl ma ärkasin mingi veidra tilkumise peale, mis tuli minu vannitoast, millele järgnes pisike uputus millele järgnes remont, elu Jette juures(tervelt 2 päeva) ja nüüd sain ma jälle koju tagsi, päris hea on. Kohe nii hea, et õppimine las jääda, Hamlet on paarsada aastat oodanud, ei kao ta ühe päevaga kuhugile.

(laupäeva hommikune äratus oli väga meeldiv)
Ma ehk muutun veidi aktiivsemaks ka nüüd.